Värsked uuringutulemused: Eesti ettevõtted on Baltikumis kõige kriisivalmimad
Eesti ettevõtted on geopoliitiliste riskide ja võimalike katkestuste vastu valmistumisel aktiivsemad kui Läti ja Leedu ettevõtted, näitab OP Panga tellitud Balti ettevõtete uuring. Eestis tehakse koostööd valitsuse ja avaliku sektoriga tihedamini.
Uuringu järgi on 99% Eesti ettevõtetest astunud samme, et tugevdada oma vastupanuvõimet geopoliitiliste riskide või võimalike katkestuste suhtes. Lätis on sama teinud 87% ja Leedus 95% ettevõtetest.
OP Panga Eesti maajuht Maila Kirspuu sõnul on viimaste aastate kriisid muutnud ettevõtete arusaama riskidest. “Küberturvalisus, kriisiplaanid, tarnekindlus ja koostöö avaliku sektoriga ei ole enam erandlikud tegevused, vaid osa vastutustundlikust juhtimisest. Tulemused näitavad, et siinne ärisektor võtab geopoliitilisi riske väga tõsiselt,” ütleb Kirspuu.
Kõige sagedamini on Eesti ettevõtted tugevdanud küberturvalisust (88%). Lisaks on tegeletud ärikatkemise ja kriisiplaanide loomisega (82%), tehtud riskide maandamiseks koostööd valitsuse või avaliku sektoriga (68%) ning panustatud töötajate koolitamisesse ja kriisideks valmisoleku suurendamisse (67%).
Alla poole Eesti ettevõtetest on tegelenud ka tarnete ja võtmeressursside kindlustamisega (49%), investeerinud vastupidavamasse taristusse (48%), toetanud kaitse- või julgeolekusektorit (36%) või pakkunud annetusi ja tuge kriisidest mõjutatud riikidele (19%).
AS Tallinna Vesi on üks näide ettevõttest, mis on välja arendanud kriisiplaanid ja pannud paika kriisimeeskonnad, et keerulisest ilmast, tehnilistest häiringutest või muudest põhjustest tekkinud probleeme ennetada või kiiremini lahendada. „Kriisikindluse pidev arendamine on loomulik osa meie ettevõtte strateegiast ja on seotud järjepidevate investeeringutega. Koostöö kohaliku omavalitsuse, riigi ja teiste partneritega on siinjuures meile kui igapäevase elutähtsa teenuse pakkujale väga oluline,” ütleb Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev.
Teiste Balti riikidega võrreldes eristub Eesti just selle poolest, et siinsed ettevõtted teevad geopoliitiliste riskide ja katkestuste maandamisel märksa sagedamini koostööd valitsuse või avaliku sektoriga. Eestis on seda teinud 68% vastanud ettevõtetest, samas kui Leedus on vastav näitaja 30% ja Lätis 22%. “See viitab sellele, et Eestis nähakse ettevõtete kriisivalmidust senisest enam ühise vastutusena – erasektori valmisolek, avaliku sektori info ja laiem julgeolekuraamistik peavad toimima koos,” selgitab Kirspuu.
Eesti ettevõtete kõrge aktiivsus on positiivne märk kogu majanduse vastupanuvõime seisukohalt. Kirspuu sõnul ei tähenda ettevõtete kriisivalmidus ainult ühe organisatsiooni paremat kaitstust. “Kui ettevõtted suudavad katkestuste korral tegevust jätkata, tarneahelaid ümber korraldada, töötajaid kaitsta ja olulisi teenuseid pakkuda, aitab see hoida toimimas ka majandust laiemalt. Eriti väikese ja avatud majanduse puhul on oluline, et ettevõtted ei reageeriks kriisidele alles tagantjärele, vaid ehitaksid vastupanuvõimet järjepidevalt,” sõnab OP Panga Eesti maajuht.
OP Panga tellitud uuringus osales 305 ettevõtet eri sektoritest Eestis, Lätis ja Leedus. Uuring viidi läbi 2026. aasta aprillis. Tulemused pakuvad väärtuslikke teadmisi ettevõtete ees seisvatest peamistest väljakutsetest majandus- ja geopoliitilise ebakindluse taustal. Uuringu viis läbi KOG Institute for Marketing and Communications Sciences.