OP Soome vanemökonomist: Eesti majandus alustas aastat oodatust suurema kasvuga
OP Panga värske majandusanalüüs näitab, et Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis oodatust kiiremini. Kuigi Balti riikide võrdluses jäid Läti ja Leedu kasvunumbrid Eestist ette, eristub Eesti põhjanaabrist Soomest, kus majanduse taastumine on tänavu märksa aeglasem.
Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 2,4% võrreldes eelmise aasta sama ajaga ning 1,1% võrreldes eelmise kvartaliga. Kasvu toetasid peamiselt majapidamiste tarbimine ja avaliku sektori kulutused. Samal ajal püsisid investeeringud madalad ning eksport pidurdas üldist kasvutempot.
„Vaatamata Lähis-Ida olukorrast tulenevale ebakindlusele kasvab Eesti majandus tänavu üsna heas tempos. Kasvu toetavad muu hulgas suuremad avaliku sektori kulutused ja kaitsekulude kasv. Kuigi kõrgemad energiahinnad avaldavad majandusele survet, on oodata, et majanduskasv muutub Eestis aasta jooksul laiapõhjalisemaks. Samuti annab tugev esimene kvartal põhjust oodata tänavuseks aastaks head majanduskasvu,“ ütles OP Panga vanemökonomist Joona Widgren.
Nii Baltikumis kui ka Soomes varjutab majanduse taastumist kogu piirkonnas püsiv hinnasurve, mis mõjutab ka eratarbimist. Kuigi majapidamiste tarbimine on kogu piirkonnas jäänud viimastel aastatel tagasihoidlikuks, on tarbijakindlus Eestis eriti nõrk. Seda selgitab muu hulgas asjaolu, et Eesti majandus on olnud pikalt keerulises seisus ning inimeste ostujõu taastumine võtab aega. Samal ajal on inflatsioon taas tõusuteel: OP Panga prognoosi järgi ulatub inflatsioon tänavu Eestis ja Lätis 4,0%ni ning Leedus 4,5%ni. Soomes on inflatsioon märksa madalam (2%).
Majandusväljavaadet muudab ebakindlamaks ka Lähis-Ida konflikt, mille mõju ei piirdu üksnes piirkonna endaga. Konflikti võimalik mõju energiahindadele, tarneahelatele ja ettevõtete kindlustundele jõuab viitajaga ka Balti riikidesse ja Soome. Väikeste avatud majandustena sõltuvad Eesti ja teised Balti riigid tugevalt väliskeskkonnast, mistõttu võib üleilmse ebakindluse kasv muuta taastumise aeglasemaks ja ebaühtlasemaks.
„Eesti majanduse järgmine kasvufaas sõltub suuresti kohaliku sisetarbimise taastumisest. Seni on majapidamised olnud ettevaatlikud, kuid sissetulekute kasv ja tööturu stabiilsus loovad eeldused tarbimise järkjärguliseks paranemiseks. Sisetarbimisest peab saama Eesti majanduskasvu peamine vedur,“ ütles Widgren.