Politseina esinevad petturid kasutavad ära inimeste muresid ja hirme

Kui teie uksekella või telefoni helistab inimene, kes tutvustab end politseinikuna ja küsib teie internetipanga kasutajatunnuseid või maksekaardi andmeid, võite olla kindel, et tegemist on petturiga. Politseina esinevate petturite skeemid on üsna levinud ning nende sihtmärgiks satuvad sageli eakad inimesed.

Politseina esinevate petturite eesmärk on saada ohvrilt internetipanga kasutajatunnused või maksekaardi andmed.

Sageli võtavad petturid ohvriga ühendust telefoni teel või tulevad koguni ukse taha. Nad esitlevad end politseinikena, et võita inimese usaldus. Tavaliselt väidavad nad, et kuritegu on toimumas või juba toimunud ning pakuvad abi olukorra lahendamisel. Selle ettekäändel paluvad nad internetipanga kasutajatunnuseid või maksekaardi andmeid. Mõnel juhul väidetakse koguni, et inimese vara on ohus ja tuleb turvalisuse huvides „politsei kaitse alla“ anda. 

Sama pettur võib ohvriga ühendust võtta mitu korda. Ta võib avaldada survet, hirmutada ja nõuda kiiret tegutsemist, viidates väidetavale ohule või kuriteole. 

Politsei ei küsi kunagi teie internetipanga kasutajatunnuseid ega maksekaardi andmeid

Politsei, pangad ega teised usaldusväärsed organisatsioonid ei küsi kunagi teie internetipanga kasutajatunnuseid ega maksekaardi andmeid. Seetõttu ei tohiks te sellist teavet mitte kellelegi avaldada.

Samuti ei ole politseil olemas pangakontot, kuhu inimesed saaksid oma raha kuritegevuse eest kaitsmiseks üle kanda. Ärge andke oma vara ega raha inimesele, kes väidab end olevat politseinik ja lubab teie raha „turvata“. 

Kuidas kontrollida, kas tegemist on päris politseinikuga?

Kui saate kõne inimeselt, kes väidab end olevat politseinik:

  1. Küsige tema nime ja politseijaoskonda, kus ta töötab.
  2. Helistage ise nimetatud politseijaoskonna üldnumbrile ning paluge end selle politseitöötajaga ühendada.

Kui inimene, kes väidab end olevat politseinik, tuleb teie ukse taha:

  1. Paluge tal näidata töötõendit. Päris politseinik näitab seda teie palvel ning võimaldab teil seda rahulikult kontrollida.
  2. Küsige visiidi põhjust. Kui inimene küsib mis tahes ettekäändel teie pangaandmeid, ärge laske teda sisse ning helistage hädaabinumbrile 112. 

Petturid leiutavad pidevalt uusi skeeme

Petturid tegutsevad sageli organiseeritult ja professionaalselt. Kui inimesed õpivad üht petuskeemi ära tundma, leitakse uusi viise ohvrite mõjutamiseks.

Näiteks on politseina esinevate petturite kõrval levinud ka niinimetatud sugulaspettused. Sellisel juhul helistab pettur tavaliselt eakale inimesele ning väidab, et tema lähedane on sattunud hätta ja vajab kiiresti raha. Seejärel antakse kontonumber, kuhu raha tuleb kiiresti üle kanda. Tegelikult ei kuulu konto sugulasele, vaid petturile.

Eakad inimesed võivad sattuda ka erinevate tellimuspettuste ohvriks. Selliste skeemide puhul meelitatakse inimesi tellima tooteid või teenuseid, mida nad ei vaja või mida tegelikult ei eksisteerigi.

Mida teha, kui olete langenud pettuse ohvriks?

Kui kahtlustate, et olete petturitele avaldanud oma internetipanga kasutajatunnused või maksekaardi andmed:

  1. Võtke viivitamatult ühendust pangaga.
  2. Teatage juhtunust politseile.

Kuidas aidata oma lähedasi?

Politseina esinevad petturid sihivad sageli just eakaid inimesi. Seetõttu on pereliikmetel ja lähedastel oluline roll selliste pettuste ennetamisel. Samuti tasub sel teemal avatult rääkida.

Soovitused vestluseks lähedastega

  • Selgitage, et politsei ega pank ei helista ega tule kunagi ukse taha internetipanga kasutajatunnuste või maksekaardi andmete küsimiseks.
  • Leppige kokku, kuidas sellises olukorras käituda, kelle poole pöörduda ning millal helistada numbrile 112.
  • Rääkige avatult ka sugulaspettustest. On väga ebatõenäoline, et mõni pereliige paluks võõral inimesel enda nimel raha tundmatule kontole kanda.
  • Arutage juba ette läbi, kuidas käituda juhul, kui mõni lähedane satub päriselt hädaolukorda.
  • Rõhutage, et pettuse ohvriks sattumist ei pea häbenema. Abi on olemas ning oluline on kiiresti tegutseda ja vajadusel pöörduda panga, politsei või lähedaste poole.